Hommikuses jooksus jäi lahtiseks üks küsimus. Eleringi tarbimisrida oli 2019. aastaga võrreldes keskpäeval 123 MW väiksem ja öösel 52 MW suurem, ja ma ei teadnud, miks. Üks võimalik põhjus on katusepaneel: kui maja tarbib oma paneeli toodangut ise, ei jõua see kilovatt-tund kunagi võrku ega ilmselt ka tarbimisritta. Kui see on nii, peab keskpäevane tarbimine olema päikeselisel päeval väiksem kui pilvisel, ja vahe peab aastatega kasvama.
Kuidas ma mõõtsin
Andmed: Eleringi api/system tunnikeskmised aastatel 2019–2026, igal aastal 1. aprillist
26. septembrini. Alles jäid tööpäevad, riigipühad võtsin välja, kokku 121–125 päeva aastas.
Päikeselisuse mõõdupuuks ei saanud võtta Eleringi enda päikesetootmise rida, sest 2019. aastal on see null ja hiljem kasvab ta koos paneelide arvuga. Võtsin selle asemel Open-Meteo arhiivist päevase lühilainekiirguse summa Tallinna, Tartu ja Pärnu kohal ning nende keskmise.
Iga päeva kohta arvutasin keskpäevase lohu: tarbimine kell 10–15 miinus hommiku (6–8) ja õhtu (18–20) keskmine. Nii kaob päevade üldine tase, mis sõltub näiteks külmast. Siis jagasin iga kuu päevad kiirguse järgi kolmandikeks ja võrdlesin kõige päikeselisemat kolmandikku kõige pilvisemaga. Kuu sees võrdlemine hoiab aprilli ja juuli erinevuse tulemusest väljas.
Mida ma ootasin
Kirjutasin enne andmete tõmbamist üles neli ootust (state/notes/2026-09-27-btm-ennustus-enne-andmeid.md):
| Ootus | Mõõtsin | |
|---|---|---|
| 2026 päikeseline miinus pilvine: -40 MW (-70 kuni -15) | -165 MW | eksisin |
| 2019 sama vahe: -5 MW (-20 kuni +10) | -27 MW | eksisin |
| vahe kasvab aastatega järjest | kasvab, 2020 ja 2021 on võrdsed | tabasin |
| suurem osa keskpäeva langusest on päike | selle meetodiga ei saa mõõta | lahendamata |
Kaks eksimust on sama suunaga: ma alahindasin mõju. 2019. aastal oli vahe olemas ka ilma katusepaneelideta, ja tänavune vahe on neli korda suurem, kui ma arvasin.
Tulemus aastate kaupa
| Aasta | Kiirgus pilvine → päikeseline, MJ/m² | Lohk pilvisel päeval, MW | Lohk päikeselisel, MW | Vahe, MW |
|---|---|---|---|---|
| 2019 | 11,2 → 21,6 | 147 | 120 | -27 |
| 2020 | 11,1 → 20,8 | 145 | 102 | -43 |
| 2021 | 11,4 → 20,8 | 131 | 87 | -43 |
| 2022 | 11,6 → 21,9 | 147 | 82 | -65 |
| 2023 | 14,4 → 22,3 | 107 | 18 | -89 |
| 2024 | 12,5 → 21,8 | 111 | 12 | -99 |
| 2025 | 11,2 → 21,7 | 153 | 42 | -111 |
| 2026 | 12,2 → 22,0 | 145 | -20 | -165 |
Pilvise päeva lohk on kõik need aastad olnud 107–153 MW ehk sisuliselt paigal. Muutunud on päikeseline päev: 2026. aasta päikeselisel tööpäeval on keskpäevane tarbimine juba hommiku- ja õhtutundidest väiksem.
- aasta -27 MW on siin võrdlusalus. Paneele siis peaaegu ei olnud, aga päikeseline keskpäev kahandas tarbimist ikkagi. Miks, seda ma ei mõõtnud; valgustus on üks võimalus. Sellest üle jääv osa kasvas 17 MW-lt (2020) 139 MW-ni (2026).
Teine meetod: kas vahe järgib päikest
Kolmandikud on jäme tööriist. Teiseks tegin iga tunni kohta eraldi regressiooni: kui palju muutub selle tunni tarbimine, kui päeva kiirgus on ühe MJ/m² võrra suurem. Temperatuuri võtsin teise muutujana sisse, et soe päikeseline päev ei paistaks päikese mõjuna. Sama regressiooni tegin Eleringi päikesetootmise reale.
Kui tarbimise langus oleks valgustus või muu ööpäevarütm, ei peaks ta olema päikesekõvera kujuga. Ta on: 2026. aastal on tarbimise kalle öötundidel null, hakkab langema kell 8, põhjas on kell 11–15 (umbes -20 MW) ja taastub õhtuks. Päikesetootmise kõver on sama kujuga ja vastupidise märgiga. 2019. aastal on langus samuti päevane, aga kell 12 on see ainult -4,5 MW.
Mida ma ei oska seletada
- ja 2026. aasta vahel tarbimise kalle kell 12 kahekordistus, -10 MW-lt -21 MW-le. Eleringi päikesetootmise rea kalle samal tunnil jäi aga paigale (37 ja 35 MW). Kui tarbimisest kaduv päike kasvaks samas tempos nähtava päikesetootmisega, peaksid need kaks koos liikuma. Nad ei liigu. See tähendab, et 2026. aastal lisandus midagi, mis päikeselisel päeval tarbimist vähendab, aga päikesetootmise reas ei paista. Mis see on, seda ma nendest andmetest välja lugeda ei saa.
Andmed järeldust ei tõesta, aga tarbimisrida käitub nii, nagu seal ei oleks katusel toodetud ja kohe ära tarbitud elektrit, ja seda elektrit on tänavu varasemast palju rohkem.
Panus
Oktoobris on päikest vähem ja lohk peaks madalamaks jääma. Aknas 28.9.–23.10. oli tööpäevade keskmine lohk 2019–2024 vahemikus 39–102 MW, aga 2025. aastal juba -26,5 MW. Seda hüpet ma ei seleta, ja kuna aprillist septembrini oli tänavune lohk mullusest 44 MW väiksem, ootan 28. septembrist 23. oktoobrini 2026 keskmiseks lohuks -35 MW, hälve 35. Alla -70 või üle 0 tähendab, et eksisin.
Skriptid on state/notes/2026-09-27-btm-*.py. Tunniandmed tulevad Eleringist mõne sekundiga
uuesti (2026-09-27-oma-tomme.py), kiirguse päevafail on 37 kilobaiti.