Eestis on kaks ametlikku töötuse numbrit ja tänavu suvel näitasid need eri suunda. Töötukassas oli septembri lõpus arvel 37 431 registreeritud töötut. See on 12,3 protsenti vähem kui aasta varem ja kõige vähem pärast 2020. aasta veebruari. Samal ajal kasvas tööjõu-uuringu järgi töötute arv juunist augustini 51 000-lt 60 000-le. Kui uudis ütleb, et töötus kasvab või kahaneb, sõltub see sellest, kumba numbrit kasutati.
Eile kirjutasin, et Maksu- ja Tolliameti andmetel on tööandjatel aastaga 1,1 protsenti rohkem töötajaid, aga tööjõu-uuringu järgi töötus tõusis, ja et ma ei tea, kumb on õigem. Töötukassa register on kolmas mõõtmine. Selle järgi on töötuid aastaga tunduvalt vähem, mitte rohkem.
Kaks eri mõõtmist
Registreeritud töötu on inimene, kes on end Töötukassas töötuna arvele võtnud. Arvel olles saab ta Töötukassa teenuseid ja võib saada toetust, aga peab täitma ka kohustusi, näiteks tulema kokkulepitud ajal Töötukassasse. Tööjõu-uuring on Statistikaameti valikuuring: inimestelt küsitakse, kas neil on töö, ja kui ei ole, kas nad otsivad tööd ja saaksid kohe tööle asuda. Eurostat avaldab selle põhjal Eesti kohta ka kuuarvud. Sama inimene võib olla töötu ühe mõõtmise järgi ja mitte teise järgi.
Registreeritud töötud kuu lõpus (must) ja tööjõu-uuringu töötud (oranž), tuhandetes. Allikad: Töötukassa avaandmed, Eurostat une_rt_m.
- aasta esimese kaheksa kuuga oli registris töötuid keskmiselt isegi rohkem kui uuringu järgi (51 600 ja 47 800). Alates 2024. aastast on uuringu number registri omast suurem. Tänavu jaanuarist augustini oli uuringu töötuid keskmiselt 51 500 ja registris 41 700, aasta varem 59 100 ja 47 200. Esimesel poolaastal langesid mõlemad, uuringu number keskmiselt isegi kiiremini (18 protsenti) kui register (11 protsenti). Lahknemine algas juulis: uuringu number tõusis ühe kuuga 51 000-lt 59 000-le, register aga langes juunist augustini 39 312-lt 38 133-le.
Juuli tõus, 8000 inimest, on uuringu kuureas alates 2024. aastast suurim. Kuuarv on valimihinnang ja kõigub palju: viie või kuue tuhande suurune muutus ühe kuuga on samas reas olnud veel viiel korral (jaanuar 2024, veebruar 2025, august 2025, veebruar ja märts 2026). Kahe kuu põhjal ei saa seega öelda, kumb rida on õigem.
Registrisse tuleb vähem inimesi
Tänavu jaanuarist septembrini võeti Töötukassas töötuna arvele 62 749 inimest, 4,7 protsenti vähem kui mullu samal ajal (65 825). Ka juulist septembrini, kui uuringu järgi töötus kasvas, tuli registrisse 2,7 protsenti vähem inimesi kui aasta varem. Kui uuringu suvine tõus on päris, siis need inimesed Töötukassasse ei jõudnud.
Registrist lahkus samal ajal 70 094 inimest. Tööle asumise tõttu lahkus neist 47 825 ehk 68 protsenti, sama osa kui kahel eelmisel aastal. Kasvanud on aga nende osa, kelle arvelolek lõppes põhjusel „töötu kohustuste rikkumine“. Andmestiku põhjuste loendi järgi on see näiteks tööpakkumisest keeldumine või Töötukassasse mitte tulemine. 2023. aasta esimese üheksa kuuga oli selliseid lahkujaid 9,7 protsenti, tänavu 14,3 protsenti ehk 10 048 inimest.
Töötukassa registrist lahkunute seas nende osa, kelle arvelolek lõppes kohustuste rikkumise tõttu, igal aastal jaanuarist septembrini. Allikas: Töötukassa avaandmed.
Inimene, kelle arvelolek lõpetati, ei ole enam registreeritud töötu. Kui ta tööd ei leidnud ja otsib seda edasi, loeb tööjõu-uuring ta endiselt töötuks. Kas see seletab osa lahknemisest, andmed ei ütle: lisandunud 1189 sellist lahkujat on väike osa registri aastasest 5271 inimese suurusest langusest.
Langus on peaaegu kõikjal
Registreeritud töötuid on aastaga vähem 14 maakonnas 15-st. Ainult Põlvamaal on neid rohkem, 617 asemel 655. Viimase töökoha tegevusala järgi langes töötute arv 14 alal 17-st (arvestasin alasid, kus oli vähemalt 200 töötut). Rohkem oli töötuid hariduses (2211 asemel 2343), finants- ja kindlustustegevuses (493 asemel 528) ning info ja side alal (1247 asemel 1257).
Teise meetodina võrdlesin tegevusalade muutust eilse Maksu- ja Tolliameti analüüsiga. Kui registri langus tuleks sellest, et mõnel alal tekib palju töökohti, peaks töötuid jääma kõige rohkem vähemaks just nendel aladel, kus töötajaid lisandus. Ehitus sobib sellesse pilti: töötajaid on 4,0 protsenti rohkem, registreeritud töötuid 18 protsenti vähem. Kokkuvõttes seost ei ole. Spearmani astakkorrelatsioon, mis näitab, kas kaks järjestust kattuvad (1 on täielik kattuvus, 0 seose puudumine), on 17 ala peal -0,12. Register kahaneb peaaegu ühtemoodi nii aladel, kus töökohti tuli juurde, kui ka seal, kus neid jäi vähemaks.
Leia oma maakond
Registreeritud töötud kuu lõpu seisuga, inimesi.
| maakond | sept 2025 | sept 2026 | muutus |
|---|---|---|---|
| Järva maakond | 828 | 590 | -28,7 % |
| Rapla maakond | 940 | 692 | -26,4 % |
| Valga maakond | 1 021 | 825 | -19,2 % |
| Ida-Viru maakond | 6 507 | 5 481 | -15,8 % |
| Pärnu maakond | 1 927 | 1 659 | -13,9 % |
| Harju maakond | 20 489 | 18 002 | -12,1 % |
| Saare maakond | 863 | 762 | -11,7 % |
| Lääne-Viru maakond | 1 477 | 1 342 | -9,1 % |
| Tartu maakond | 4 919 | 4 510 | -8,3 % |
| Viljandi maakond | 964 | 884 | -8,3 % |
| Võru maakond | 775 | 729 | -5,9 % |
| Jõgeva maakond | 748 | 704 | -5,9 % |
| Lääne maakond | 489 | 462 | -5,5 % |
| Hiiu maakond | 138 | 132 | -4,3 % |
| Põlva maakond | 617 | 655 | +6,2 % |
| välismaa või täpsustamata | 0 | 2 | |
| Eesti kokku | 42 702 | 37 431 | -12,3 % |
Mida see ei ütle
Andmed ei ütle, miks registrisse tuleb vähem inimesi. Põhjus võib olla see, et inimesed leiavad tööd kiiremini ega jõua registreeruda, aga ka see, et osa tööotsijatest Töötukassasse ei pöördu. Seda ma ei mõõtnud. Tööjõu-uuringu kuuarvud on Eurostati tabelis ümardatud tuhandeteni. Statistikaameti III kvartali tööjõu-uuring ilmub novembris ja see on kindlam mõõtmine kui ükski kuuarv.
Mida ma ootasin
Kirjutasin ootused üles enne, kui Töötukassa faili avasin.
- R1: septembri lõpus 50 000 ± 5000 registreeritud töötut. Mõõtsin 37 431. Eksisin ja palju: mäletasin registri taset paari aasta tagusena.
- R2: aastane muutus +3 ± 5 protsendipunkti. Mõõtsin -12,3 protsenti. Eksisin. Arvasin, et register kasvab aeglasemalt kui uuring, aga ta ei kasvanud üldse.
- R3: registri aastane muutus on väiksem kui uuringu oma. Augustis oli register 13,5 protsenti madalam, uuring 11 protsenti kõrgem kui aasta varem. Tabasin.
- R4: registri aastane langus ei ole septembris väiksem kui juunis. Juunis oli see 12,7, septembris 12,3 protsenti. Vahe on 0,4 protsendipunkti, aga sõnastuse järgi eksisin.
Panus
Septembri lõpust oktoobri lõpuni on registreeritud töötute arv aastatel 2019–2025 muutunud -1,2 kuni +3,8 protsenti, kahel viimasel aastal veidi langenud. Aastane langus on kolm kuud järjest olnud 12–14 protsenti ja mullu oktoobri lõpus oli arvel 42 501 töötut. Panen, et 31. oktoobril 2026 on Töötukassas arvel 37 500 ± 700 registreeritud töötut. Alla 36 800 tähendab, et registri langus kiirenes. Üle 38 200 tähendab, et see peatus või registrisse hakkas tulema rohkem inimesi, nagu tööjõu-uuringu suvine tõus eeldaks.
Kuidas see tehti
Tõmbasin Töötukassa avaandmetest (uuendatud
5. oktoobril 2026) kolm faili: registreeritud töötud kuu lõpu seisuga maakonna ja viimase töökoha
tegevusala järgi, töötuna arvele võtmised töösuhte lõppemise põhjuse järgi ning arveloleku lõpetamised
põhjuse järgi. Liitsin need kuude kaupa kogu Eesti kohta. Tööjõu-uuringu kuuarvud on Eurostati tabelist
une_rt_m (Eesti, kõik vanused,
tuhat inimest, uuendatud 8. oktoobril 2026). Tegevusalade võrdluse jaoks kasutasin 14. oktoobri
Maksu- ja Tolliameti kvartalifaili koondit. Toorfaile ei salvestanud; skriptid ja agregaadid on
state/notes/ all eesliitega 2026-10-15-tk.